Helmi Üpruse (1911–1978) 95. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Klassika ja klassitsism” Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Toomemäel.
Helmi Üprus kuulub Eesti kõige silmapaistvamate ja omanäolisemate kunstiteadlaste hulka, kes on kirjutanud uurimusi arhitektuuri, kujutava kunsti ja rahvakunsti alal. Eriti tähtis on olnud H. Üpruse roll mitme uue uurimissuuna algatajana eesti kunstiteaduses, nagu näiteks Tallinna vanalinna regenereerimine, mõisaarhitektuur ja ennekõike klassitsismi periood.
1960. aastatel anglosaksi maailmast lähtunud klassitsismi taasväärtustamise laines on klassitsismi vaadeldud kui ”keelt” või universaalsete väärtuste süsteemi, mis leidis oma täiuse J. J. Davidi ja A. Canova teostes.
20. sajandi lõpp tõi aga kaasa huvi stiiliajaloo peatelgede suhtes marginaalsete arenguliinide vastu, laiendades nii kunstiteadusele huvipakkuvate loojate ringi kui ka klassitsismi piire tervikuna.
18. ja 19. sajandi vahetuse kunstiproblemaatika värske vaatluse ja sellega kaasnevate teoreetiliste probleemide läbiarutamise vajadust tingis ka Eesti kunstiteadlaste suurprojekti – “Eesti kunsti ajaloo” – III köite kirjutamine.
Esinejad:
Juhan Maiste. Helmi Üprus ja paradigma muutus Eesti klassitsismi uurimisel
Epi Tohvri. Valgustus- ja klassitsismiideede avaldumine arhitektuurikultuuris
Krista Kodres. Kogudusekirik kui tempel. Arhitektuuri retoorilisest ambitsioonist
Leonhard Lapin. Tehnoloogiline klassitsism
Mart Kivimäe. Kultuurilise sallivuse probleem historismi (historitsismi) ja klassitsismi suhete ajaloos
Mai Levin. Klassitsismiaegne sünkretism kujutavas kunstis
Kadi Polli. Klassitsistlikust sisust ja vormist valgustusaja kujutavas kunstis
Mariann Raisma. Musée imaginaire. Valgustusajastu muuseumi utoopiad
Diskussioon kohvilauas